by GLXY

Rait Maruste Riigikogus: Kooseluseadus ei reguleeri ainult gei- ja lesbiinimeste probleeme

Täna anti Riigikogule üle kooseluseaduse eelnõu – dokument, mis võiks jõustumisel õiguslikult kaitsta nende paaride suhet, kes ei saa või ei taha abielluda. Seadusega antaks Eestis esimest korda samasoolistele paaridele võimalus suhe ametlikult registreerida, jagada muu hulgas laenukohustust ja ka lapsendada partneri last.


Avaldame siinkohal põhiseaduskomisjoni liikme Rait Maruste (RE) pöördumise Riigikogu poole.





Rait Maruste:





Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti on meie põhiseaduse kohaselt vabadusele rajanev demokraatlik õigusriik, kus kõik on seaduse ees võrdsed, igaühe õigusi ja vabadusi austatakse ning kedagi ei diskrimineerita.





Lähtudes sellest üldeeldusest on meil, 40 rahvasaadikul kolmest erinevast fraktsioonist, au anda sisse kooseluseaduse eelnõu. Me ei pea põhjendatuks seda, et meie kaasaegses, isiku vabadusi austavas ühiskonnas on osa inimeste igapäevaelu jäänud lähtuvalt nende inimeste sügavalt isiklikest valikutest ja eelistustest vähem kaitstuks kui teistel.





Meie põhiseadus ütleb selgelt, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele ja kõik on seaduse ees võrdsed. Kõikidele klassikalise abielu ja pereväärtuste kaitsjatele olgu siinkohal kinnitatud, et abielu on ja jääb mehe ja naise vaheliseks suhteks. Te ei pea jääma millestki ilma, teilt ei võeta midagi ära. Kooseluseaduse eelnõu reguleerimise ala on laiem, kui gei- ja lesbiinimeste probleemide lahendamine. Isegi kui taandada eelnõu sellele temaatikale, mis ei ole õige, mõistkem, et gei- ja lesbiinimesed ei ole saadetud meile kusagilt kosmosest, vaid nad on meie heteroseksuaalsete vanemate lapsed. Kas tõukame nad ära, kas peaksime meie hulgast ära tõukama ka punapäised või vasakukäelised kui erinevad?





Õiguslikku kaitset vajavad ka heteroseksuaalsed paarid, kes elavad koos, on kihlatud. Nad on sisenenud mitmesse õigussuhtesse, kuid ei ole veel astunud formaalsesse abiellu. Eelnõu püüab aidata ka neid. Küpse ja tolerantse demokraatliku ühiskonnana tuleb meil leppida sellega, et kaasaegne perekonnaelu mõiste on laiem kui abielu ning sellele perekonnaelule on õigus igaühel meist, ka neil, kes võivad mõnes oma valikus olla teistsugused. Erinevad kooseluvormid vajavad asjakohast õiguslikku regulatsiooni.





Eelnõu ei ole ideaalne, lõpuni valmis ja vaidlustevaba, kuid kindlasti on ta vajalikuks lähtekohaks edasiliikumiseks, avalikuks aruteluks ja olukorra muutmiseks. Asjakohase revolutsiooni vajalikkusele on osutanud juba mitu aastat tagasi ka õiguskantsler. Lõpuks, eelnõu seaduseks saamisega eemaldume põhimõtteliselt ka erasfääri suhetes ja väärtustes nõukogude õigusruumist ja mentaliteedist. Loodame teie kõigi mõistvale ja konstruktiivsele vaimule ja suhtumisele. Tänan!





Riigikogu stenogramm. 17.04.2014

16 Apr, 2015