by Andrei Viitel, Tallinn

Tšetšeenia "puhastusest"

Praegune eesti ajakirjandus on vähe rääkinud Tšetšeenias toimuvast gei ja biseksuaalsete meeste tagakiusamisest ning hukkamistest koonduslaagrites. Siin on ülevaade sellest situatsioonist ning mis on maailma vastukaja.


 Teated gei meeste arreteerimistest ja hukkamisest hakkasid tulema märtsi lõpust. Esimene ametlik teade tuli 1. aprillil, kui regiooni analüütik andis teada, et rohkem kui 100 gei meest on kinni peetud Tšetšeenia võimude poolt ning kolme inimese hukkamine oli kinnitatud. Kuid kahtlustati, et arreteerimise ning hukkamise ohvreid on rohkem. Vahistamise põhjuseks toodi „nende seos ebatraditsioonilise seksuaalse orientatsiooniga või kahtlus selles.“


 Tšetšeenia presidendi esindaja, Alvi Karimov, eitas Interfaxi artikli väidet, andes kommentaariks: “See on täiesti vale informatsioon. Me  ei saa arreteerida või taga kiusata inimesi, keda ei eksisteeri vabariigis. Kui sellised inimesed eksisteeriksid Tšetšeenias, õiguskaitseorganid ei peaks muretsema nende pärast. Nende inimeste sugulased oleks saatnud sinna, kus nad kunagi tagasi ei tuleks.“


 Arvatavasti algas sellest, Novaya Gazeta teatel, kui Moskva gei õiguslased (GayRussia.ru) taotlesid luba korraldada gei paraadi 4 Vene Föderatsiooni linnas, Põhja Kaukaasia regioonis, kuhu kuulub ka Tšetšeenia. Nendes linnades elab enamasti moslemitest elanikkond. Grupp taotles lube erinevates regioonides, et esitada kohtuasi Euroopa Inimõiguste Kohtule seoses geide õiguse ja vabadusega korraldada kogunemisi.


 Gei mehed hakkasid kustutama oma profiile internetis või põgenema regioonist, kui esimesed teated kinnipidamiste kohta said kinnitust. Kuna tegemist moslemi kogukonnaga ning islami religiooniga, siis avalikult oma orientatsiooni mehed välja ei näidanud, kuna see oleks lõppenud surmanuhtlusega.


 Tööd alustas ka organisatsioon „Rainbow Railroad“ (tõlkes: Vikerkaare Raudtee) leida ohus gei mehi regioonis ning saada nad riigist välja.


Sündmuste käik peale esimesi teateid:


5. aprillil andis USA välisministeerium ametliku pressiteate, kus mõistis hukka Vene Föderatsiooni, kuna lubas sellisel asjal juhtuda. Pressiteadet saab lugeda siit: https://goo.gl/anbg38


10. aprillil tuli täpsemaid teateid Tšetšeenias toimuvast. Pealtnägija ütles Novaya Gazeta-le, et sellist „puhastust“ pole enne nähtud peale Holokausti. Üks mees, kes ülekuulamise ja piinamise üle elas, ütles, et võimud panid püsti laagri endisesse sõjaväe baasi Argunis, kus talle tehti ülekuulamine Tšetšeenia võimude poolt. Võimud nõudsid teiste gei meeste nimesid ja teavet ning lõpus konfiskeeriti ta telefon ning võeti sihikule tema kontaktid, sõltumata nende orientatsioonist.
Allikad väitsid, et „ülekuulamiseks“ kasutati elektrišokki ning äärmusliku väärtkohtlemist. On ka teateid, et pered müüvad oma vara ja väärtuslike esemeid, et lunastada välja oma ligilähedasi.


12. aprillil toimus ka protest Vene saatkonna ees Londonis, kus kogunes sadu inimesi, et protestida mass mõrva ning piinamise vastu Tšetšeenias, samuti ka Vene võimu probleemi ignoreerimise poliitikale. Samal päeval oli ka kohtumine Moskvas Vladimir Putini ning USA välisministri Rex Tillerson-ga, kuid seal ei puudutatud Tšetšeenia teemat.


14. aprill andis Vladimir Putini esindaja, Dmitry Peskow, kommentaariks: „ Meil ei ole usaldusväärset informatsiooni probleemide kohta selles regioonis.“ Kuigi selleks ajaks oli ÜRO Inimõiguste Nõukogu ülemvolinik ning teised suuremad organisatsioonid kutsunud Vene valitsust uurima neid sündmusi. Samal päeval andis ka USA asepresident ametliku teate, kus ta mõistis hukka sündmuseid Tšetšeenias. Kuid praegune president, Donald Trump, ei ole ametlikult midagi öelnud.


21. aprillil andis ka New Yorgis kõne Hillary Clinton, kus ta heitis eite Trumpi administratsiooni neutraalsust Tšetšeenia sündmustes ning üleüldist teovõimetusest LGBTQ+ teemadel. Kõnet saab kuulata siit: https://goo.gl/EtjJ7I


25. aprillil andis Vene Välisminister Sergey Lavrov ütluse, et võimud ei näe ühtegi tõestust Tšetšeenias toimuvatest vangistamistest ja piinamisest, kuid riik on mures ükskõik millise „inimõiguste rikkumise“ suhtes. See kommentaar tuli ministrilt, kui toimus konverents EL välispoliitika juhi Federica Mogherini-ga. President Putini esindaja toetas Lavrovi-i ütluseid ning ütles: „Meil ei ole põhjust mitte usaldada vabariigi juhti, kuni pole päris kaebuseid sellel teemal. Mitte anonüümsed, abstraktseid kaebuseid, vaid päris kaebuseid.“


Selleks hetkeks on Change.org-is kogunud petitsioon kogunud üle 325 000 allkirja. Seda võib näha siit: https://goo.gl/LLqcIy


Mis on teie emotsioonid sellel teemal? Kas USA presidendi Donald Trumpi ametlik reaktsioon muudab olukorda?

27 Apr, 2017